Tänapäeva läänelikus maailmas õpetatakse surma ignoreerima ja suur osa inimkonnast elab surma eitades ning selle ees õudust tundes.
Joogafilosoofias tähistab sõna „surm" uuenemist, piiritule tasandile avanemist, mõistmist ja hirmuvaba olemist. Kinnitavad ju ka paljud moodsad psühhoteraapilised õpetused, et sadade kartuste ja probleemide kihtide all peidab ennast enamasti nn baashirm – surmahirm. Ja seda isegi siis, kui me seda endale ei teadvusta.
Kundalini jooga meister ja vaimne õpetaja Harpurkh Kaur (Eha Kooser) viib Tartu Arengutee Klubis läbi meditatiivse praktikumi „Avastusreis läbi elu ja surma."
- Rännak algab mõtisklusega surma tähenduse ja kaduvuse tõe erinevate külgede üle – et praeguse elu hetki paremini ära kasutada ning tagada see, et surmahetk oleks vaba kahetsusest, et oled oma elu raisanud.

-Mis peitub kaduvuse ja surma taga? Mis toimub surmahetkel?
Sügav järelemõtlemine kaduvuse salajase sõnumi üle juhatab meid meele põhiolemusse – mõistmisse. Meie tegelik loomus – mõistmine – see on tõde, mida me kõik otsime ja mis on elu ja surma mõistmise võti. Surmahetkel sureb argiteadvus ühes kõikide arusaamadega ning tekkinud tühimikus avaneb meele piiritu loomus.

Targad on öelnud: „Kui me tunneme oma meelest ainult seda aspekti, mis surres kaob, ei ole meil olnud aimugi sellest, mis tegelikult alles jääb ja moodustab meele olemuse." Seepärast on oluline juba praeguse elu jooksul teadlikuks saada meele tõelisest loomusest ja seda avada mediteerimise kaudu.