1/2 Kaugvaatlusest- ja tajumisest ja inimese sensitiivsete võimete kasutamisest
2/2 Kaugvaatluse õppimine ja kasutusalad
Struktureeritud kaugvaatluse mõistusetehnoloogia töötati välja USA salajastes programmides eelmise sajandi 70ndatest kuni 90ndate keskpaigani koostöös Stanfordi Uurimisinstituudiga. Programm (sisaldas u 90 000 lehekülge dokumente) avalikustati 1995. aastal president Clintoni korraldusega. Sellest ajast alates on see tehnoloogia kogunud suurt populaarsust ja selle õppimine on muutunud kättesaadavaks kõigile. Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteväline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ükskõik millist sihtmärki – isikut, objekti või sündmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmärki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmärk võib asuda vaatleja kõrvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma või teoreetiliselt ükskõik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tähtsuse. Kaugvaatluse kui mõistusetehnika muudab eriliseks see, et seda võib kasutama õppida praktiliselt igaüks.